Üks Kuusalu kihelkond

Monument on kavas avada Artur Sirku 125. sünniaastapäeval. 12. septembril pidas riigikogu saadik Anti Poolamets (EKRE) Kuusalu osakonna liikme Kenno Põltsami kutsel vestlusõhtu Kuusalu rahvaga, rääkides Eesti vabadussõjalaste liikumisest ning selle valguses tänasest poliitilisest olukorrast. Kenno Põltsam tänas kohale tulnud inimesi ning ütles et monumendi püstitamiseks on kõik eeldused loodud ning nüüd on tarvis raha kogumisega alustada. Eesti seaduste järgi peab selleks olema juriidiline keha ning see keha kas leitakse või luuakse uus sihtasutus; viimast ei saa luua üksinda. Kuusalu kiriku roheala läks plaan B-na käiku pärast seda, kui Tallinna abilinnapea Svet oli andnud eitava vastuse: Tallinn ei luba linnaruumi püstitada monumenti Eesti sangaritele. Abilinnapea vastusest oli aru saada et ta vastas mulle koostöös linnapea Kõlvartiga. Muinsuskaitseamet andis loa paigaldada graniitrahn mis kannab 120cm X 80cm pronksvalustplaati, Kuusalu kiriku rohealale 2024. aasta veebruaris, 2024. ...

Tegelikult on ausad ajaloolased juba ammu lükanud ümber müüdid seoses vabadussõjalastega, kuid need pole veel jõudnud rahva teadvusesse.  Kui kirjutada Google otsingusse sõna "Vapsid", siis kajastub teisena artikkel mille on kirjutanud ajaloolane A. Adamson. Mees on töötanud Jaan Tõnissoni instituudis ning kuulunud ka pikalt Reformierakonda ja selle eelkäijasse.  Artiklis esinev väide justkui oleksid vabadussõjalased end fašistideks pidanud, on otsene vale. See on artikli pealkirjaks ning Google otsingumootoris  on see esimene artikkel mille vapside kohta leiab. Nõnda luuakse valega endale tõde! Selle väite et vapsid olid fašistid, võin ma juba ainuüksi enda esitatud väitega ümber lükata: nimelt oli rahvusmeelne sh Itaalia fašistlik liikumine 1930-ndatel Euroopas tõusutrendis. Esiteks oli see veel 1930-ndate teise pooleni täiesti normaalne nähtus. Teiseks, poleks ükski liikumine varjanud enda fašismi-meelsust, kui see neil oleks. Fašistlik liikumine oli demokraatiat eit...

Tegelikult oli pildi levitamise näol tegu väärinfo levitamisega, sest antud peatus asub suure terassi ääres ning nii peatus kui ka lähedal asuvad prügikastid kuuluvad Maanteeameti haldusalasse . Juuli 2024 postitas inimene FB grupis "Loksa ja meie naabrid" foto ühest bussipeatusest, ning lisas omapoolse kommentaari, milles küsis kas Kuusalu vald ei saaks antud peatusesse pinki ja prügikasti organiseerida. Postituse all võis lugeda paari negatiivset kommentaari, nt küsis keegi et mis vald see selline on ning teine teadis öelda et vallas on bussipeatuste ja nende puhtusega jätkuvalt kehvasti.  Tegelikult oli pildi levitamise näol tegu väärinfo levitamisega, sest antud peatus asub suure terassi ääres ning nii peatus kui ka lähedal asuvad prügikastid kuuluvad Maanteeameti haldusalasse. Pilt oli kas tahtlikult või tahtmatult nõnda tehtud, et nutiseadmes sirvija ei pruukinud mõista kus antud peatus asub.  23. juulil laekus Maanteeametilt korrashoiu projektijuhilt järgnev vastus: ...

Vastu tänast on läinud upakile Kotka autoparklas olev puidust teadetetahvel. On väga tõenäoline et tahvel aidati puhkeasendisse läbi inimtegevuse, tahvel on parempoolsest osast katki, postkastid on tahvli küljes ning terved.  Sarnane juhtum leidis aset 2023. aasta jaanuaris Joaveski külas, kui pikali oli aetud teadetetahvel ning kannatada saanud postkastid. Pärast juhtumit, leidsid postkastid omale eraldi tugisamba mille najal seista. Samuti oli vandaalitsetud vähemalt ühe seisva sõiduauto kallal. Raske öelda kas täna öine tegu oli kogemata või tahtlik vandalism. Kui keegi nägi sündmust, teab kes võis olla hooletu, andke sellest palun valda teada. Palume anda kodanikel teada, kas sarnaseid juhtumeid on lähima 24 tunni jooksul veel aset leidnud. Antud juhul pole tegu alatu peale kaebamisega, vaid vastutaja leidmisega. Teo toimepanija võib ka ise vastutuse võtta ning endast valda teada anda.  Antud tahvel on valmistatud küla poolt.  

Turbuneeme küla Kõige kiiremini saad sa probleemi ise ära lahendada. Selleks on sul tarvis täidet millega auk sisustada. See on küll ajutine lahendus, ent lihtsalt nutma jääda pole ka tark.  Ehk on nii mõnigi autojuht avastanud et peab oma autoga läbima teele tekkinud augu. Kohe tekib küsimus millal auk parandatakse, ja me ei tohi unustada et alati ei pruugi olla tee kus sa sõidad, kohaliku omavalitsuse hallata. Nt minu koduvallas on palju neid teid, mis on riigi hallata. Miks? Jään vastuse võlgu.  Loomulikult on tähtis et sa fikseerid probleemi. Alustuseks mine Maaameti lehele või kirjuta Google otsingusse "teede register", nõnda leiad kohe vajamineva lehekülje. Kirjuta otsingusse küla kus probleem paikneb, ürita märgistada probleemne koht nii täpselt kui võimalik. Tee ka probleemist ehk antud juhul teel olevast august foto.  Järgmisena pead sa teadma kes teed haldab. Ka seda saad sa samast "teede registrist" järgi vaadata. Kui see jääb sulle selgusetuks, kes tee...

Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...