Kuidas Google otsingumootor meile valet loob

Tegelikult on ausad ajaloolased juba ammu lükanud ümber müüdid seoses vabadussõjalastega, kuid need pole veel jõudnud rahva teadvusesse. 

Kui kirjutada Google otsingusse sõna "Vapsid", siis kajastub teisena artikkel mille on kirjutanud ajaloolane A. Adamson. Mees on töötanud Jaan Tõnissoni instituudis ning kuulunud ka pikalt Reformierakonda ja selle eelkäijasse. 

Artiklis esinev väide justkui oleksid vabadussõjalased end fašistideks pidanud, on otsene vale. See on artikli pealkirjaks ning Google otsingumootoris 

on see esimene artikkel mille vapside kohta leiab. Nõnda luuakse valega endale tõde!

Selle väite et vapsid olid fašistid, võin ma juba ainuüksi enda esitatud väitega ümber lükata: nimelt oli rahvusmeelne sh Itaalia fašistlik liikumine 1930-ndatel Euroopas tõusutrendis. Esiteks oli see veel 1930-ndate teise pooleni täiesti normaalne nähtus. Teiseks, poleks ükski liikumine varjanud enda fašismi-meelsust, kui see neil oleks. Fašistlik liikumine oli demokraatiat eitav ning majandus-sotsialistlik. Seevastu laiendasid vabadussõjalased enda koostatud põhiseaduse muutmise kavaga, demokraatlike õiguseid riigivanema otsevalimise näol. 

Tegelikult on ausad ajaloolased juba ammu lükanud ümber müüdid seoses vabadussõjalastega, kuid need pole veel jõudnud rahva teadvusesse.  https://novaator.err.ee/1609386488/doktoritoo-sinisilmsus-patsi-riigipoorde-suhtes-parineb-pagulas-eestist

"Minu doktoritöö üks peamine väide ongi, et tegelikult vabadussõjalaste esitatud ja 1933. aasta oktoobriks heaks kiidetud põhiseaduse muudatustel ei olnud riigipöörde sooritamisega mitte mingisugust seost," sõnab ta. Riigipöörde korraldamiseks kasutatud põhiseaduse paragrahvid kehtisid juba 1920. aastast ja kaitseseisukorra seadus 1930. aastast.

Konstantin Päts kehtestas nimelt 12. märtsil 1934 üleriigilise kaitseseisukorra. See tähendas, et võimudel oli võimalik piirata kodanike sõnavabadust, liikumisvabadust ja poliitilisi õigusi. "Kaitseseisukord ei olnud tollases poliitilises ja õigusruumis midagi erakordset. See oli kehtinud Eesti Vabariigis pidevalt Vabadussõja algusest peale," täpsustab värske doktor Peeter Kenkmann.

Ajaloodoktor Jaak Valge on vast kõige tuntum ajaloolane kes tegelenud vabadussõjalastega. Härra Valge esineb loenguga 12. septembril Kuusalu Rahvamajas algusega kell 18.00.