PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene.

Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult.

Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani.

8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas.

Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esimesel ärireisil Danzigi linna, kaasas kohver saksa rahaga, taipas ta saksa keeles öelda vaid kaks sõna: “zwei mark”, mis oli tollal ühe piirituseliitri hulgihind.

Väikselt alustanud Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse. Parimatel aegadel oli tal kasutada tervelt kaheksa laeva.

Tõenäoliselt oli Eduard Krönström Vabariigi oma aja rikkaim ja ka mõjuvõimsaim inimene, igatahes oli tema surmakuulutus ainuke tekst riigi keskseima lehe ehk Päevalehe esiküljel.

Peremehe kuulsa veinikeldri asukohta ei teadnud peale tema enda keegi. Kui külalised juba lauas istusid, läks peremees veidikeseks ära, et hetke pärast sületäie Martelli, Hennessy ja viskipudelitega taas välja ilmuda.

1932. aasta 23. juulil, teel „Kuusalu laupäevale“, sattus Eduard Viljandi lähedal autoõnnetusse, kus peale tema hukkus ka autojuht, kolmas mees jäi ellu. Väljaandest Oma Maa võib lugeda, et maan­teetolmus lamas kaks verist inimkeha. Esiotsaga Viljandi poole asetses lahtine sõiduauto Ford registreerimisnumbriga P-46. Teel vedeles ka mitmesuguseid esemeid ning Saksa ja Soome markasid, mida kohalikud poisikesed olla mitu päeva hoolega kokku korjanud. Arvati, et lendu läks raha umbes 500 krooni väärtuses.

Eduard oli omale soetanud Hamburgist Inglise kaubaauriku Modesta, mis maksnud 3000 Briti naela. Eduardi varad ulatusid hinnanguliselt 4 miljoni kroonini. Majad ja talud pärandas ta arvatavasti oma sugulastele, teadaolevalt jäi temast järgi ka mitu laeva. Kolga krahviks kutsutav Eduard lahkus siit ilmast samal aastal, mil Soomes keeluseadus tühistati; mehe hauasamba leiab Kuusalu vallast Leesi külast. 

Kalda talu uhke elumaja läks Vene piirivalvurite käsutusse. Nende käe läbi süttis aga maja põlema ning hävis. Pärast sõda rajasid Saksa vangid samasse uue kordoni. Seal käisid külaelanikud vahel filmi vaatamas. Suurest Kalda talust olid vahepeal alles vaid tallide vundamendid; Praegu kuulub Kalda talu Eduardi venna Johannese tütretütrele Riina Sõmerile (aastal 2012 – Maaleht), tema on Kalda varemetele ehitanud puhkemaja. http://www.leesikalda.ee/est/leesikalda/

Kasutatud materjal:

Teos Viinameri: autorid Reimo ja Risto Pullat

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65127624/taismahus-kirjaoskamatu-piiritusekuninga-traagiline-lopp/ ilmunud aastal 2012 väljaandes Maaleht

Foto raamatust Viinameri/ ilmunud 2010a.