Varjatud poliitpropaganda läbi õppeasutuste alaealistele

Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige ja valimistekomisjoni esimees German Levenets saatis 29. jaanuaril 11-le Harjumaa kooliesindajale kirja, kus paluti õpilasi osalema nende poolt korraldatud veebipõhises, poliitilises avalikus arutelus „Noorte hääl 2021“.
„Oleme väga tänulikud, kui Te saate jagada allpool olevat infot Teie kooli õpilasesinduse või lihtsalt aktiivsete õpilastega; neil valimistel saavad hääletada alates 16 aastased noored. Meie, Keskerakonna Noortekogu peab oluliseks, et noorte häält oleks nendel valimistel ka kuulda!“ seisis kirjas.
Avalik arutelu toimus 3. veebruaril kell 17 toimub Zoomi keskkonnas, teemadeks: Haridus ja noorte nõustamine, Sport ja vaba aeg, Linnaplaneerimine ja Keskkond ning tervislik eluviis. Arutelu toimus eesti kui ka vene keeles ning kestis orienteeruvalt üle tunni.
Koolid kuhu pöördumine laekus olid järgmised: Jüri Gümnaasium, Kehra Gümnaasium, Keila kool, Kiili Gümnaasium, Kose Gümnaasium, Loksa Gümnaasium, Paldiski Ühisgümnaasium, Saku Gümnaasium, Saue Gümnaasium, Tabasalu Ühisgümnaasium, Viimsi Gümnaasium.
Tuletame aga meelde, et peaminister Rõivase teise valitsuse ajal anti valimisõigus KOV-valimiste raames ka 16- ja 17-aastastele lastele. Haridusministeeriumi ja õiguskantsleri poolt koostatud põhimõtteid seoses võimalike valimiste ja poliitilise agitatsiooni küsimustega haridusasutustes. Nimelt rõhutatakse, et haridusasutuses ei tohi toimuda kandidaate, valimisliite või erakondi reklaamivat tegevust. Need põhimõtted kehtivad kogu kooliperele, sh õpetajatele, õpilastele ning lapsevanematele. Samuti kehtivad need põhimõtted koolide ametlikes e-kirjalistides, sotsiaalmeedia- ja muudes sarnastes kanalites.













Toimetatud 2025 november

Comments

  1. OgarFebruary 10, 2021 at 12:50 AM

    Postituse süntaks vajaks kohendamist. Lihtsalt mainin.

    ReplyDelete
    Replies
    1. KennoFebruary 10, 2021 at 3:32 PM

      Täname mainimast: pidasime õigeks illustratsioon välja vahetada.

      Delete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more