Meenutus 2006. aastast: Lootsmann rikkus korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu nõudeid

«Oma tegevusega rikkus Värner Lootsmann kaitsepolitsei hinnangul korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu nõudeid ning kaitsepolitsei määras talle karistuseks 3000-kroonise rahatrahvi,» ütleb Kaitsepolitsei komissar Kuurmann 2006. aastal.

„Oma abikaasa Loksa linnapeaks valimise üle järelevalvet teinud keskerakondlasest Harju maavanem Värner Lootsmann rikkus kaitsepolitsei hinnangul sellega korruptsioonivastast seadust ja sai selle eest 3000 krooni trahvi,“ kirjutab väljaanne Äripäev ning jätkab:

„Kaitsepolitsei hinnangul rikkus Värner Lootsmann korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu nõudeid, kui ta Harju maavanemana teostas järelevalvet Loksa linnavolikogu otsuse üle, millega valiti Loksa linnapeaks maavanema abikaasa Helle Lootsmann, kirjutas Postimees. Loksa linnavolikogu selle aasta 1. septembri otsusega valiti Helle Lootsmann Loksa linnapeaks.

Linnavolikogu otsuste seadusele vastavust kontrollinud maavanem Värner Lootsmann vaatas muu hulgas läbi oma abikaasa linnapeaks valimise otsuse ning tunnistas selle 5. septembril oma järelevalveotsusega õiguspäraseks.

Kuna aga Loksa linnavolikogu otsus linnapea valimise kohta mõjutas oluliselt maavanema abikaasa majandushuve, oli maavanem kaitsepolitsei hinnangul sellise otsuse seaduslikkust hinnates olukorras, kus tal oli huvide konflikt, ütles kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann BNS-ile.

Tulenevalt korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangutest on ametiisik, kelle pädevuses on teha ainuisikuliselt oma töö- või teenistuskohustuste raames otsus, mis oluliselt mõjutab tema hõimlase majandushuve, kohustatud ennast otsuse tegemisest taandama.

Samuti peab ta seadusest tulenevalt teatama huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes peab otsuse tegemiseks määrama teise ametiisiku.

Kaitsepolitsei poolt väärteomenetluse käigus tuvastatu kohaselt ei taandanud maavanem Lootsmann ennast eespool nimetatud järelevalveotsuse tegemisest ega andnud huvide konfliktist teada regionaalministrile.

«Oma tegevusega rikkus Värner Lootsmann kaitsepolitsei hinnangul korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangu nõudeid ning kaitsepolitsei määras talle karistuseks 3000-kroonise rahatrahvi,» ütles Kuurmann.“

(Refereeritud 2006a. väljaande Äripäeva artiklist)

Foto on illustratiivne

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more