Sulev Valdmaa aastal 2020: Et hõredasti asustatud aladel elavate inimeste elukvaliteet oleks kõrge, vot sellesse tuleks investeerida küll

„On aga tarvis aru saada, mis see on, mida maal oleks täna-homme otstarbekas EL vahendite abil arendada ja toetada,“ kommenteerib Sulev Valdmaa.

Riigikogu avaistungil pidas vabariigi president kõne, milles ta tegi ettepaneku suunata valdav osa EL vahenditest järgmisel perioodil Tallinnast minema kus jõukuse tase on 135% EL keskmisest elujärjest - ülejäänud Eesti väärivat eeliskohtlemist, sest ilma Tallinnata on Eestil jõukuse tase vaid 55% EL keskmisest SKP-st inimese kohta.

Volikogu aseesimees Sulev Valdmaa kommenteerib: „Eesti piirkondade jõukuse väidetav erisus on taasiseseisvumise kõikide aastate jooksul suunatud ja ka suunamata protsesside objektiivne tulemus. Kuhu ja kuidas nüüd Euroopa Liidu vahendeid suunata, et pealinna ja muu Eesti jõukuse erinevused väheneksid? See eeldab toimunu asjatundlikku analüüsi ja adekvaatset hinnangut hetkeolukorrale. Raha ja mistahes muud vahendid ei ela ju ise oma elu. Neid on mõtet kuhugi suunata siis, kui seal on eeldused nende tulemuslikuks kasutamiseks. Teisisõnu - tuleb olla kindel, et ei külvataks nö sohu või kõrbe.“

„Teistes omavalitsustes peavad olema inimesed, kes rikkusi kasutaksid, ja need rikkused peaksid olema sealsetele inimestele ja tervele Eestile tõesti ka vajalikud. Nii suur rikkuste vahe - 55% ja 135% - eeldab aga mingit tasandamist kindlasti. Mida aga tasandada saab? Võibolla on paarikümne aasta jooksul midagi pöördumatult muutunud? Arvan näiteks, et tööhõive võimalused on maal objektiivsetel põhjustel pöördumatult vähenenud. Maaelanike jätkuv asumine linnadesse on külades ja asulates kujunenud tingimustest põhjustatud paratamatu protsess. Miks ei võiks siis hõredamini asustatud maapiirkondades nähagi praeguse ajastu väärtust Eesti jaoks? Et hõredasti asustatud aladel elavate inimeste elukvaliteet oleks kõrge, vot sellesse tuleks investeerida küll! Kõigepealt on aga tarvis aru saada, mis see on, mida maal oleks täna-homme otstarbekas EL vahendite abil arendada ja toetada,“ on Valdmaa veendunud.

(Info: FB/ Konservatiivne Kuusalu

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more