Volikogulane Enn Kirsman FB-s: On aeg kehtestada astmeline (regressiivne) tulumaks

„Oleks ju loogiline, et kuna riiklikult osutatav teenus on erinev, siis peaks ka riigi poolt võetav maks erineva tasemega teenuse saajatele olema erinev?“ mõtiskleb endine vallavanem Kirsman sotsiaalmeedias, aastal 2020.

"Ajan jälle oma vana joru, et aeg on kehtestada astmeline (regressiivne) tulumaks. Selleks tuleks kirjeldada teenuste (perearst - kaugus km, kiirabi - kohale jõudmise aeg min; tuletõrje - kohale jõudmise aeg min; politseiametnik, kool, lasteaed, ühistransport, jne jne), kättesaadavuse standardid ning nende ülalpidamiseks tulumaksust vajalik arvestuslik protsent," kirjutab Kirsman ja jätkab:

"Standardid võiks kehtida suurlinnade (Tallinn, Tartu, Pärnu jne) kohta. Mingisuguse teenuse halvem kättesaadavus vähendaks inimeste tulumaksu protsenti ... kuni sinnamaani, et riik maksab teatud kohtades elavatele inimestele mingi teenuse eest arvestatavale tulumaksule peale. Noh näiteks kui Tallinna kesklinnas peaks kiirabi saabuma näiteks 10 minutiga, keskmise Eesti elanikuni 30 minutiga, aga kuskil metsatalus elava inimeseni 60 minutiga, siis oleks vastava teenuse eest arvestatav tulumaksuosa Tallinnas 100%, keskmisele eestlasele 0% ja metsaküla elanikule -100% -- ehk siis metsakülas elamise eest maksaks riik elanikule sama palju peale, kui tallinlaselt korjab.

Praegu korjab riik mõlemalt ühe palju, aga ühele annab kapaga, teisele aga näitab sisuliselt kombinatsiooni kolmest sõrmest ... ise tehes samal ajal silmakirjalikult kampaaniat "Tule maale elama". Kuulen juba hõikeid, et tulumaksu arvestus läheb jube keeruliseks? Aga minge elage maal metsakülas ja küsige endalt, kas seal on elu lihtne? Hommikul laps autosse ja kooli/lasteaeda, mis asub pakun keskmiselt 10 km kaugusel. Kui laps (või ka ise) on haige siis 20 ... 30 km vallakeskusesse, kus heal juhul on olemas perearst (või tema asendaja), tõsisema juhtumi korral 50...60 km maakonnalinna või 100..120 km suurlinna eriarstile.

Samal ajal kui tallinlane kurdab, kui laps tuleb viia teise linnaossa lasteaeda/kooli või perearsti juurde minnes (tasuta) ühistranspordiga sõites tuleb ümber istuda. Oleks ju loogiline, et kuna riiklikult osutatav teenus on erinev, siis peaks ka riigi poolt võetav maks erineva tasemega teenuse saajatele olema erinev?"

(Info: FB/ Enn Kirsman)

(Foto: Kloostri trepp/ Google-Digar)

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more