EKRE Kuusalu esimees: Kasvav toetus meie nimekirjale on üha tuntav


Ranno Pooli sõnul on toetus EKRE-le üha kasvav: erakonda peab valima just seepärast, et nemad võitlevad onupojapoliitika vastu: „Omad joped tõstavad erinevaid hankeid sõpradele ja see kõik on okey – see tegelikult pole ju okey.“

EKRE Kuusalu osakonna esimees Ranno Pool rääkis juulikuus portaalile Uued uudised, et ajal mil erakond on olnud vallakoalitsioonis, on nad teinud nii palju kui see võimalik on olnud.

Ranno Pool toob välja Reformierakonna ninamehe Margus Soomi poolt tekitatud kahju: „Eesti riigis tundub olema see normaalne et ostad hääli ja saad edasi olla valitsemise juures,“ ning jätkab: „Läbirääkimiste tulemusel sai moodustatud uus koalitsioon, kus me ka praegu oleme; hetkel hakkavad asja korda saama – aga teha on palju.“

„Turismi tuleb arendada kõvast: avalikes randades pole silte üleval, turist ei tea kuhu minna, puuduvad viited. Valla lehelt leiab teavet, aga see on ka puudulik; kõvasti saab paremini teha neid asju.“

„Objektid mille ehitamist on eelmine vallavalitsus alustanud .. saaks ka paremini teha – bakasukat on palju! On küll tehtud, aga võiks kvaliteetsem olla see asi. Mina maksumaksjana ei tahaks küll selliseid asju toetada.“

„Energiat on läinud opositsiooniga sõdimise peale: kaevatakse kohtusse ja kangutatakse üksteist – see kõik on äärmiselt nõme ning seda poleks tarvis meile. Mõistlike algatusi võiks toetada, hoolimata sellest kas sa oled opositsioonis või koalitsioonis. Meie praegu oleme küll arvestanud opositsiooniga,“ tõdeb Pool ning jätkab:

„Sel aastal eraldas Henn Põlluaas 8000 eurot pastoraadi remondiks, eelmisel aastal 4500 eurot oli mõeldud fassaadi remondiks.“

„Salmistu sadam kütab kirgi: sellest peab saama korralik, toimiv sadam,“ avaldab Pool lootust.

Ranno Pooli sõnul on toetus EKRE-le üha kasvav: erakonda peab valima just seepärast, et nemad võitlevad onupojapoliitika vastu: „Omad joped tõstavad erinevaid hankeid sõpradele ja see kõik on okey – see tegelikult pole ju okey.“

Foto: Ranno Pool kandideerimas Riigikogu valimistel aastal 2019

https://uueduudised.ee/saated/siin-me-oleme/saade-siin-me-oleme-kuusalus-vaidlemist-on-meeletult/

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more