Keskerakond kaotas Loksa linnas 6 volikogu kohta

Kuusalu vallavolikogu istung 2018a. nov.
Loksa meer loomas kolmikliitu
Paremat kätt tulevane volikogu esimees M.Soom
Foto: erakogu

Naaberomavalitsus soovib kaasata juhtimisse kõige enam hääli saanud, kui koalitsioonileppega mitte ühinevas nimekirjas valitud liikme: kas antud tahet jätkub ka Loksa linnavõimule, seda me ei tea.

Loksa linnas seadis oma kandidatuuri üles Keskerakond, kellel veel tänase seisuga on volikogus 14 kohta, valimisliit Siin Me elame ning Arenev Loksa; viimase nimekirjas kandideeris ainuke opositsionäär Ilmi Ternovskaja, kelle kaaskamraad Julija Amirov volikokku valiti.

Valimisjärgse päeva hommikul selgus, et valimisliidule Siin me elame andis linna rahvas 6 mandaati, valimisliidule Arenev Loksa 1 mandaadi ja Keskerakonnale 8 mandaati volikogus. Viimane säilitab volikogus napienamuse.

Loksa linnas tegid oma parima tulemuse, esimese 9 seas on 2 Keskerakonna inimest.

Igor Ignahhin 71 häält – Siin me elame

Adriana Jordan 69 hääle – Siin me elame

Tiina Murdvee 58 häält – Keskerakond

Kaido Korkma 55 häält – Siin me elame

Aleksei Štšepelin 51 häält - Siin me elame

Jaan Paesüld 43 häält - Siin me elame

Andres Kaskla 40 häält - Keskerakond

(Info: Delfi/ valimistulemus)

Mis saab Loksa linna juhtimisest: kas poleks aus kui valimisliitude suure edu puhul kaasatakse mõni opositsiooni liige linnajuhtimisse? Kuusalu vallas enim hääli saanud valimisliidu Ühine kodu saadik Enn Kirsman kirjutab 18. oktoobris oma blogis:  „Kutsume vallavalitsusse ka kõige enam hääli saanud, kuid koalitsioonileppega mitte ühinevas nimekirjas vallavolikku valitud liikme.“

Naaberomavalitsus soovib kaasata juhtimisse kõige enam hääli saanud, kui koalitsioonileppega mitte ühinevas nimekirjas valitud liikme: kas antud tahet jätkub ka Loksa linnavõimule, seda me hetkel ei tea.

Loksa linnapea Värner Lootsmann sai vallarahvalt 30 häält, ja seega vallavolikokku teda ei valitud.

Loksa linnarahvas on oma sõna öelnud. Ja see sõna tervendab ajaloolist Kuusalu kihelkonda.


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more