EKRE JÄTKAB KOOSTÖÖS VALIMIIDUGA ÜHINE KODU, VALLA JUHTIMIST

„Valgusteid plaanime rajada ka bussipeatustesse. Kindlasti parandame avalike randade, teede ja teeviitade majandamist, antud plaanid on töös ning varem või hiljem peame mehitama volikogu esimehe koha nagu koalitsiooni leppes kirjas,“ kommenteerib EKRE Kuusalu esimees, vallavalitsuse liige Ranno Pool lehel Konservatiivne Kuusalu.

1. novembril allkirjastasid EKRE ja valimisliit Ühine Kodu omavahelise vallajuhtimis-koostööleppe, millega kutsuti liituma ka sõltumatu volinik Olev Lõoke. EKRE nimekirja suurim finantsilist võimekust nõudev kui ka sotsiaalmajanduslikult suurim valimislubadus: vabastada Kuusalu vallas elavad ja siinsetes lasteaedades käivate laste vanemad lasteaia kohatasu maksmise kohustusest – saab lepingu järgi realiseeritud 2022a. sügisest.

17. novembril toimus volikogu uue koosseisu I istung. 11 poolhäälega valiti: volikogu esimeheks Ulve Märtson ja volikogu aseesimeheks Arnold Tuurmaa.

EKRE Kuusalu sotsiaalmeedia häälekandjal vastab vallavalitsuse liige Ranno Pool küsimusele, et enne valimisi pööras sarnaselt valimisliit Ühine Kodu valimisplatvormile, ka nende kampaania tähelepanu valla külade valgustiteprobleemile – lubati parandada avalike randade, teede ja teeviitade majandamist ning kas need probleemid on fikseeritud nüüd vallajuhtimise leppes – vastab kohalik poliitik järgmiselt:

„Valgusteid plaanime rajada ka bussipeatustesse. Kindlasti parandamegi avalike randade, teede ja teeviitade majandamist, antud plaanid on töös. Vallajuhtimise leppes on need punktid ka fikseeritud,“ ja küsimusele, et miks EKRE otsustas jätkata koostööd valimisliit Ühine Kodu, vastab Pool järgmiselt:

„Otsustasime jätkata vallajuhtimist valimisliiduga Ühine Kodu, sest meie koostöö on sujunud juba 1,5 aastat. Milleks eksperimenteerida teiste kooslustega kelles ei saa nii kindel olla!“

Lisaks kommenteerib postituses Ranno Pool: „EKREl on koalitsioonilepingu kohaselt täita esimehe koht: täna valiti Ulve Märtson valimisliidust Ühine Kodu volikogu esimeheks, sest volikokku valitud Ain Pae ega ka minu asendusliige Arnold Tuurmaa, ei tahtnud kohe esimest volikogu juhtida. Mõlemad avaldasid soovi enne suurema vastutuse kandmist, kui see on olla volikogu lihtliige – kohaneda volikogu tööga. Varem või hiljem peame mehitama volikogu esimehe koha nagu koalitsiooni leppes kirjas.“

Täispikk koalitsioonilepe tekst järgmine:

https://kuusalu.eu/kuusalu-valla-juhtimise-leping-aastateks-2021-2025/



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more