Aasta 2008: Rajame tuumajaama Pärispea poolsaarele?

„Mina toetan Eestisse tuumajaama ehitust. On kohti nt Suurpea sõjaväelinnak Pärispea poolsaarel,“ ütleb Harju maavanem Lootsmann väljaandele Äripäev.

Loksa 1. Keskkooli lõpetanu Kenno Põltsam meenutab, et omal ajal oli meil füüsikaõpetuse tunnis teemaks, tuumaenergia tulevik Eestis ning selle asukohast.

„Õpetaja ütles et üheks asukohaks on pakutud välja Pärispea poolsaar; see olevat mitmest küljest suurepärane koht kus tuumajaam toimiks, varustades Eestit elektrienergiaga 24//7. Neid maailmaasju mida füüsika tunnis arutati, oli palju ning ega ma täpselt mäletagi, kui tõsine too plaan oli, et tuumajaam Suurpeale rajada, ilmselt sama tõsine nagu 25 aastat ehitatud Saaremaa sild mis siiani pole valmis saanud. Toona oli asi lihtne: teema ära! Ja nüüd on asi selge: tuumajaama oleks pidanud hakkama tõesti juba veelgi varem rajama, kas Pärispea poolsaarele, seda mina ütelda ei oska.

Kõrvalteemana sai räägitud hiidmaasikatest mis siis tuumajaama lähedal kasvama hakkaksid, hiljem meenutab jutt maasikatest Reformierakonna kodulehel olnud illustratsiooni: oma majast ja maasikatest mis nagu ma tollal naiivselt uskusin, on 15. aasta möödudes juba igale eestlasele käepärane. Kus on need tuhanded uued palgatöölistest majaomanikud kes tuumaenergiat tarbivad ja maasikaid oma aiast korjavad?" 

Väljaanne Äripäev kajastab 28.02.2008 Harju maavanema Värner Lootsmanni kommentaari: „Küsimus, kas Eestisse tuumajaam rajada, on arutlust vääriv ning mina toetan Eestisse tuumajaama ehitust. Kas ehitada see Harjumaale, Virumaale või mujale? Isegi kui tuumajaam Harjumaale tuleks, ei peaks seda Tallinna külje alla ehitama, kuigi varem on asukohtadena välja pakutud Maardu või Paldiski. Küllap on ka teisi kohti, ka Harjumaal, kuhu seda ehitada. Näiteks Vasalemma, kust vanglad kaovad, kui Tallinna vangla valmis saab. Või siis endised sõjaväebaasid, mis ei ole siiani kasutust leidnud. Samuti näiteks Suurpea sõjaväelinnak Pärispea poolsaarel.“

https://arileht.delfi.ee/artikkel/18324620/eesti-oma-tuumajaam-jarjest-voimalikum


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more