Loksa Gümnaasiumi 2020: Marina Kaljuranna seisukohad kattuvad meie õpi- ja kasvtustöö seisukohtadega

„See on meie kooli kontekstis erakordselt tarvilik, et Eesti Vabariiki mujal maailmas esindav isik väljendaks samu seisukohti, mida püüame õpi- ja kasvatustöös sisendada,“ vastab Loksa Gümnaasiumi direktriss.

2020. aasta jaanuaris päris Loksa kooli lõpetanud Kenno Põltsam Loksa Gümnaasiumi juhtkonna töötajalt aru, seoses M. Kaljuranna loenguvisiidiga 13. jaanuaril; millest võtsid osa ka põhikooli õpilased. Loo teeb vähem intrigeerivamaks asjaolu, et üritus toimus peale europarlamendi valimisi, kuid Eesti patriootlikule eesti ning vene kogukonnale on see siiski nördivust tekitav: kas tõesti on vestlus pahemliberaalse Kaljurannaga hariv ja isamaaline, nagu väidab Gümnaasiumi ametlik esindaja? Silmaringi avardamiseks on hea kuulata kõik seisukohad ära, aga kas haridusasutus peab olema eestvedajaks üritusele, kus sotsiaaldemokraat kõneleb?

PÕLTSAMI KÜSIMUS ÕPPEALAJUHATAJALE 30.01.20

„Lugesin Loksa Elust et teie koolis käis oma tööst rääkimas endine diplomaat ja välisminister ning praegune Europarlamendi saadik Marina Kaljurand; loengust võtsid osa ka põhikooli õpilased. Kas Loksa Gümnaasiumit on ka varem tegevpoliitikud külastanud ja kas kooli juhtkond ei näe tegevpoliitiku kooli kutsumises probleemi?“

DIREKTORI VASTUS 31.01.20

„Vastuseks Teie kirjale teatan, et Loksa Gümnaasiumis oli 13. jaanuaril k.a tõepoolest külaliseks Marina Kaljurand, kes kohtus nii meie eesti- kui venekeelsete õpilaste ja õpetajatega. Nagu teate, õpivad meie koolis eesti, vene, ukraina jm kodukeelega õpilased, mistõttu rõhutas Marina Kaljurand, kes on kakskeelne ja veel mitmeid võõrkeeli valdav inimene, kohtumisel eelkõige keelteõppe vajalikkust, kõneldes keelteoskuse tarvilikkusest maailmas toime tulekuks, aga eriti eesti keele kui riigikeele õppimise vajalikkust. See on meie kooli kontekstis erakordselt tarvilik, et Eesti Vabariiki mujal maailmas esindav isik väljendaks samu seisukohti, mida püüame õpi- ja kasvatustöös sisendada.

Kohtumine Euroopa Parlamendi saadiku Marina Kaljurannaga oli meie koolis ennekõike hariv ja isamaaline üritus, mis köitis kõiki, kes sellest osa said.“

 

KOOLI kodulehekülg antud teemal:

http://loksakool.ee/.../kohtumine-marina-kaljurannaga...

KALJURANNA artikkel 6.11.2019 Sõnumitoojas:

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d...

 

Avaldatud 2020. 3. veebruaril FB lehel Konservatiivne Kuusalu

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more