VOLIKOGU ISTUNGI ÜLEKANDE IDEE VIDEOSILLA VAHENDUSEL, SAI OMALE TUGEVA SELJATAGUSE

„Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku, et volikogu teeks Loksa Linnavalitsusele, lähtudes Loksa linna põhimääruse § 8 lg 3, ülesandeks valmistada ette otsuse eelnõu, mis reguleeriks linnavolikogu istungite otseülekannete korraldamist,“ seisab valimisliidu Siin me elame tehtud ettepanekus, 28. aprillil linnavolikogus.

Viimasel Loksa linnavolikogu istungil tegi valimisliit Siin me elame Linnavalitsusele ülesandeks, valmistada ette otsuse eelnõu, mis reguleeriks linnavolikogu istungite otseülekannete korraldamist. Aluseks on Loksa linna põhimääruse § 8 lg 3.

Sellest tulenevalt jättis vallakodanik Kenno Põltsam linnavalitsusele esitamata omapoolse eelnõu, millega oleks reguleeritud volikogu istungite otseülekannete korraldamist. „Antud käiguga sai idee, viia linnavolikogu istungid videosilla vahendusel otsejälgitavaks, omale tugeva seljataguse: tegu pole pelgalt võõraga kes petitsiooni tegi, vaid rahvasaadikutega kes on valitud linnavolikogusse,“ kommenteerib algatuse esitaja Põltsam oma blogis.

Põltsam lubab omaltpoolt idee eest edasi seista, kui tarvis tuleb tulla volikogu istungi ajaks linnavalitsuse ette, antud ideele omapoolset toetust avaldama; seda pidavat näitama aeg: „Koputame koos linnavalitsuse südamele, et nad tuleksid välja eelnõuga, mis reguleeriks linnavolikogu istungite otseülekannete korraldamist.“

Valimisliidu "Siin me elame" ettepanek

Loksa linna elanikud tunnevad volikogus toimuva vastu elavat huvi. Teadaolevalt algatati seetõttu veebilehel Rahvaalgatus.ee petitsioon "Loksa linnavolikogu istung otseülekandesse".

Algatus kogus kohalikule omavalitsusele esitamiseks piisaval hulgal hääli ning volikogu liikmetena peame me looma võimaluse, et linnakodanikud saaksid linnavolikogu istungitel toimuvast võimalikult täpse ja tõepärase pildi. Ajaleht või sotsiaalmeediakanalid ei saa kunagi kajastada istungeid nii objektiivselt, kui seda teeb otseülekanne.

Otseülekanded (koos hilisema järelvaatamise võimalusega) tagaks linnarahva parema kaasatuse kohaliku elu korraldamisse ja avaldaks kindlasti positiivset mõju ka järgmiste valimiste valimisaktiivsusele.

Enamus Harjumaa omavalitsusi edastavad volikogu istungeid otseülekannetena kas läbi VOLIS keskkonna või Youtube'i rakenduse.

Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku, et volikogu teeks Loksa Linnavalitsusele, lähtudes Loksa linna põhimääruse § 8 lg 3, ülesandeks valmistada ette otsuse eelnõu, mis reguleeriks linnavolikogu istungite otseülekannete korraldamist.

Valimisliidu "Siin me elame" nimel: Igor Ignahhin


 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more