ALGATUS SOOVIB VABASTADA LAPSEVANEMAD LASTEAIA KOHATASU KOHUSTUSEST

Taas on aktiivseks muutunud möödunul sügisel loodud algatus, mis soovib vabastada Loksa linnalapsevanemad lasteaia kohatasu kohustusest kui ka muuta ühekordse sünnitoetuse maksmise korda. Algatuse esindaja K. Põltsam kirjutab oma blogis: https://kennopoltsam.blogspot.com/

„Antud juhul näeme süsteemi, kus lapsevanemale makstakse välja ühekordne sünnitoetus kuid see sama toetus võetakse temalt lasteaia kohatasu küsides 4-6 kordselt tagasi – kui sa soovid saada „kohamaksu toetust“, siis peab sinu leibkonna sissetulek pereliikme kohta olema väiksem kui 50% töötasu alammäärast kuus. Kui palju on aga neid kes küsivad, milleks seda kõike tarvis on? Kohalik omavalitsus saab teha aga kõige keskel tervemõistusliku otsuse: mitte maksustada linnalapsevanemaid ning tõsta ühekordset sünnitoetust. Seda peaks olema lihtne mõista, kui inimene suudab mõelda end sõltuvussuhtest väljaspoole: ühiskond on üks tervik organism, ent organism toimib kõige paremini nõnda, kui selle erinevad liikmed lasevad teineteisel segamatult elada.“

Algatuse algataja nimetab tänast süsteemi sõltuvsuhteks avalikust poliitilisest võimust, lisades et too trend on ülemaailmne ning sotsialistlik. Samuti on petitsiooni tekstis viidatud asjaolule, et üks kokkuhoiu koht linnaeelarvest, on vähendada väljaande Loksa elu tiraaži; väljaanne jõuab ka paljude Kuusalu vallaelanike postkasti. Selle aasta algusest on väljaanne aga ilmunud üle kuu, seega võiks eeldada et lehe eelarve aasta lõikes on väiksem kui see varasemalt olnud on. Samas tõdeb algatuse esindaja et Eesti Vabariik kasvatab riigieelarve mahtu kolossaalsetes summades; viidates asjaolule et raha pole majandusringlusest otsa saanud, vaid küsimus on prioriteetides.

 

https://kohalik.rahvaalgatus.ee/initiatives/025f31ca-436a-48e3-9bbc-74da807d31bb

Petitsioonile saab allkirja anda siin

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more