Kuusalu vald: "Lasteaia kohatasust saab vabastuse, kui laps ja vähemalt üks vanem on Kuusalu valla kodanikud"

Määrus: „Kui laps ja vähemalt üks vanematest on kantud rahvastikuregistrisse Kuusalu valla elanikuna, siis on vanem kohatasu maksmisest vabastatud".

Alates 01.09.2019 on Kuusalu valla koolieelsete lasteasutuste osalustasu olnud 36 eurot, millest 23 eurot on kohatasu ja 13 eurot õppetasu.

Kuusalu vald teatab selle aasta 22. augustil ametlikul kodulehel, et vallavolikogu muutis 17. augusti istungil määrust „Lastevanemate poolt kaetavate kulude katmise kord Kuusalu valla koolieelsetes lasteasutustes". Määruse paragrahvi 3 lõige 2 uus sõnastus on: „Kui laps ja vähemalt üks vanematest on kantud rahvastikuregistrisse Kuusalu valla elanikuna, siis on vanem kohatasu maksmisest vabastatud". Määrusega muudetakse kohatasu maksmise kohustust Kuusalu valla elanikele, õppetasu jääb endiselt kehtima.

2021a. aasta 1. novembril sõlmisid valimisliit Ühine Kodu ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond koalitsioonilepingu. EKRE poolne esindaja Ranno Pool kommenteeris koalitsioonileppe allkirjastamist järgnevalt: „Mul on hea meel, et valimisliit Üks Kuusalu Vald võttis vastu meie pakkumise osaleda ühe liikmega vallavalitsuse töös. Saime koalitsioonilepingusse ka oma peamise valimislubaduse – lasteaia kohatasu kaotamise ja seda juba septembrist 2022.“

Valimisliidu Ühine Kodu esindaja, vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris 17. augusti volikogu istungil, et: „antud eelnõuga pakume noortele peredele leevendust.“

Kihelkonna teises omavalitsuses, Loksa linnas kehtib 2013a. aastal vastu võetud määrus: „Lasteaia kohamaks on 28 € kuus, millest 5 € on õppevahendite kulude (edaspidi õppevahendite kulu) katteks ja 23 € on lasteaia majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu (edaspidi osalustasu) katteks. Lasteaia kohamaksu makstakse olenemata lasteaiast puudutud päevade arvust alati täiskuu eest. Osalustasu makstakse 11 kuu eest aastas.

Loksa linn võimaldab linnakodanikule kohamaksu toetust, mis määratakse Loksa linna lapsele tingimusel, et vähemalt üks vanematest on Loksa linna elanik. Kohamaksu toetus määratakse juhul, kui taotleja leibkonna netosissetulek pereliikme kohta on väiksem kui 50%töötasu alammäärast kuus.

Keskkonnas Rahvaalgatus.ee on avatud petitsioon mis taotleb Loksa linnas lasteaiakohatasu vabastust, kuid senini pole seda algatust edu saatnud. Samuti pole teada, et viimastel valimistel oleks lasteaiakohatasu vabastus teemaks olnud.

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more