Reformierakonna meeskond peab lasteaia lapsi tülikaks kuluks?

“Mina loen sellest avaldusest välja, et kohalik Reformierakonna meeskond peab lasteaia lapsi tülikaks kuluks. Vallakoalitsioonile ei ole lastevanemad kindlasti majanduslikult koormavad, kummaline kuidas Reformierakonna kohalik esimees asjast selliselt aru saab,” kommenteerib abivallavanem Ranno Pool möödunud kuul sotsiaalmeedias.

Reformierakonna Kuusalu esindaja volikogus, Maarja Metstak, kritiseeris augustikuus toimunud volikogu istungil valla plaani, vabastada lapsevanemad lasteaia kohatasu kohustusest, tuues välja et Vald justkui ühe käega annab, kuid teise käega võtab. Metstak ütleb:

„Lisaks tuleb arvestada seda et lasteaialaps (sh) kahe vanema sissekirjutusega on vallale majanduslikult koormav mitte tulus. Kui me tänu sellele eelnõule saame lastevanemad valda sisse kirjutama, kaob ära 5400 eurot lapse pealt kus tema lasteaia kulu on kinni makstud teise kohaliku omavalitsuse poolt ja samal ajal tekib meil täiendavat kulu selle ühe lapsevanema pealt.”

EKRE nimekirjas kandideerinud Kenno Põltsam küsib abivallavanema Ranno Pooli käest, et mis 5400 euro suurusest summast jutt käib ning kas vallakoalitsioon peab lapsevanemaid majanduslikult kulukaks. Ranno Pool vastab:

“Kuusalu vald saab teiste omavalitsuste lasteaia laste eest kohatasu kes käivad mõnes meie valla lasteaias. Kuusalu vald maksab teistele omavalitsustele ka tasu, nt Loksa linn, kui meie valla laps käib seal lasteaias. Metstaki väitega, et samal ajal tekib meil veel mingi täiendav kulu ühe lapsevanema pealt, ei saa ma nõustuda. Lapsevanema tulumaks laekub ju Kuusalu valda. Meil kõrval Jõelähtme vallas on lasteaia tasust vabastanud vanemad just Reformierakond ja kõik kenasti toimib, aga kui EKRE teeb sama Kuusalus et noortel peredel oleks vähe kergem, siis on kõik väga pahasti ning see on järsku vallale majanduslikult koormav. Mina loen sellest avaldusest välja, et kohalik Reformierakonna meeskond peab lasteaia lapsi tülikaks kuluks. Vallakoalitsioonile ei ole lastevanemad vallale kindlasti majanduslikult koormavad, kummaline kuidas Reformierakonna kohalik esimees asjast selliselt aru saab.”

(Allikas: FB leht Konservatiivne Kuusalu 31.08.2022)

 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more