EESTI 200 - kohalike omavalitsusi on Eestis jätkuvalt palju!

Küsimus pole selles kas Loksa väärib linnaõigust, vaid selles, milleks meile kohalike omavalitsusi üldse enam tarvis on, kui riik end muudkui koomale tõmbab. 

Erakond Eesti200 politoloog arvab, et haldusreform mille tulemusel sundliideti 2017a. kümneid valdu, on veel lõpetamata. Teisisõnu, tõmbame riigi veel enam koomale.
Mida see tähendaks Loksa linnale? Kas loodame et Keskerakond on Valitsuses ja päästab taas Loksa staatuse?

Mõtlev inimene saab aru et tegu on sõgedusega, oli sõgedus vallad säärasel kujul sundliita toona ja oleks sõgedus need veel enam sundliita. Küsimus pole selles kas Loksa väärib linnaõiguseid, vaid selles, milleks meile kohalike omavalitsusi üldse tarvis on - progressiivne Eesti200 nagu nad iseend nimetavad, arvab et riiki on tarvis enamgi tsentraliseerida.

Lahendus? Kutsume üles inimesed teid mitte toetame erakondi kes seisavad maaelu väljasuretamise eest ja elavad paralleeluniversumis. 
Mõtlev inimene saab aru mille jaoks Eesti200 loodi: kui jäävad sotsid Riigikogust välja, saab Eesti200 sisse, kui jääb Eesti200 Riigikogust välja, saavad sotsid sisse. Kui mõlemid jäävad Riigikogust välja, kanduvad mõlemale erakonnale antud hääled Reformierakonnale kes vähemalt küsitluste järgi valimised võidab. Selline on meie "demokraatlik" valimissüsteem. 

Sotsglobalistlik front on tõestanud end Brüsseli käsutäitjatena, neil puudub visioon ja tahe seista eesti omariikluse eest. Üks demokraatlikumaid ideid on anda rahvale võimalus president otse valida nagu seda nägi ette 1934a. põhiseadus: selle aga välistab sotsglobalistlik front sh Isamaa. Selle asemel tegeletakse, nagu me näeme, maaelu väljasuretamisega.

16.jaanuari õhtul nimetas TV3 uudisteankur Eesti200 "uueks tulijaks", kuigi erakond kandideerib II korda. Paratamatult meenub, kuidas 2021a. Kolgaküla valimisdebatil nimetas endine reformierakondlane oma valimisliitu "uueks". KGB-le on omistatud väljend: "Kes vana asja meenutab, sel silm peast välja."




Sorose ülikooli lõpetanud, endine esimees K. Kallas


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more