Riik näeb Soodla inimestes kolooniamaa asunikke

Foto: Raul Vaigiste/ Kuusalu kroonika

Esmaspäeva õhtul toimus Kuusalu vallamajas arutelu, Soodla harjutusväljaku riigi eriplaneeringust: kohal oli ministeeriumi esindaja ja planeeringu koostaja. Mures inimesi oli kohal 50. 

Üldine foon oli selline, et riik suhtlemise asemel kohtleb inimesi ning kohtleb inimesi kolooniamaa asunikena: muidugi annab emotsioonidele juurde ka teadmine et Nursipalus viiakse ellu saam poliitikat. 

Vallavalitsuse liige ja kandidaat valimistel Ranno Pool annab erakonna meediale selgituse:

"Kaitseministeeriumi poolsed selgitused polnud lepitavad – pigem on tegu kaitseväe juhtkonna mugavuse ja hoolimatusega keskkonna suhtes. Asi on juba ametnike poolt ära otsustatud ning seda käidigi meile maha müümas. Toome siin paralleele Rail Balticuga, kus selle asemel et projekt ehitada vanale võrgule ja viia trass läbi ka Tartust – tehti otsus nui neljaks ning kasu on sellest null.

Kas tõesti pole meil vanu kaevandusi mida harjutusväljakutena kasutada? Lätis justnimelt vana kaevandusala kasutatakse! Kas tõesti on tingitud ala suurendamine üksnes uute liitlaste kohalolu silmas pidades? Ega muud lahendust siin enne valimisi ei näe, kui tuleb valida EKRE ning asi lahendatakse nii, et meie sõdurid saavad edaspidigi harjutada ning kodud jäävad omanikele alles."

Ranno Pool on vallavalitsuse liige alates 2020a. kevadest ning ta on sotsiaalmeedias ka teravalt kritiseerinud Eesti hoolimatut metsapoliitikat.

Ministeeriumi enda sõnul on “Soodla HV arendusprogrammi kohaselt vajalik rajada kolm laske- ja õppevälja pindaladega ca 1270 ha, ca 740 ha ja ca 520 ha, kokku ca 2 530 ha. Laske- ja õppeväljad peavad olema avatud või poolsuletud maastikuga, mis eeldab metsa raadamist ca 90-95 % ulatuses kõigi õppeväljade peale kokku.” Antud info põhjal saab eeldada et raadatava metsa pindala on ca 2 277 – 2 404 ha.


 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more