Tsensuur: miks kardab Linn selgitusi anda?

Tehtud 3. jaanuril
Huvitaval kombel otsustas Proua postituse sootuks kustutada. Petitsioon mis ütleb et lasteaia kohatasu tuleb Loksa linnas kaotada, on grupis "Loksa ja meie naabrid" blokeeritud.

2. jaanuaril jagas linnavolikogu aseesimees (linnapea abikaasa) FB grupis "Loksa ja meie naabrid" oma kasutaja all tehtud fotot, millel oli selgitav info: "Tänasest max sõidukiirus Loksa linnas kuni 40 km/h." 3. jaanuari hommikul oli Proua FB kontolt antud fotopostitus kadunud (fotol uus kiirusepiirang) - küll aga säilis jagatud postitus grupis "Loksa ja meie naabrid" nõnda, et fotot enam ei kajastunud, ent jälg postitusest oli alles. 

Nimelt esitati Prouale palve, et Linn selgitaks miks oli tarvis terves Loksa linnas kehtestada kiiruspiirang 40 km/h. Huvitaval kombel otsustas Proua postituse sootuks kustutada; võib ju eeldada et postitust piirati teatud kasutajate kahjuks, ent postitust ei näe ka enam grupi liikmed - ning need 17 kasutajat kes Proua postuitusele käpa peale panid. Mida sellest järeldada? Võib-olla polegi Loksa linnal mõistliku selgitust miks kiiruspiirangut langetati. Võib-olla sai Proua aru, et linn pingutas oma otsusega üle. Kui vaadata Loksa linna nn kesklinna osa, siis oleks isegi 40 ala mõistlik, ent miks peab kehtestama kiiruspiirangu 40 km/h Rohuaia, Posti või Tallinna tänaval? Need tänavad meenutavad pigem maanteed ning rahvas liigub teega külgneval kõnniteel; Tallinna tänav on poolenisti kõnniteega teestatud kuni koolini välja ning Posti tänavgi meenutab pigem maanteed. Loksa linna kallal on minevikus tögatud et seal pole kõnniteid - nüüd kui linn on kõnniteid rajanud, miks on tarvis seal kehtestada kiiruspiirang 40 km/h?

Tsensuur on olemas, selles pole kahtlustki. Petitsioon mis ütleb et lasteaia kohatasu tuleb Loksa linnas kaotada, on grupis "Loksa ja meie naabrid" blokeeritud; kui teha postitus, siis see kustub automaatselt. Võiks arvata et Facebooki eesti keelne aktiiv on asunud postitusi mis propageerivad perekesksust, blokeerima - aga antud juhul jääb siiski kahtlus, et see ei tule kuskilt keskusest, vaid soov blokeerida petitsiooni, on kohalike aktivistide soov (antud juhul grupi administraatorite). 

Kui Linn on mõistnud et kiiruspiirangu kehtestamisega tehti vigu, siis oleks kena vead parandada!


 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more