Revisjonikomisjonidest Loksal ja mujal Eestis

Hea valitseja annab komisjoni opositsioonile juhtida.

Kohalik poliitaktivist koostas detsembris statistika, 79 omavalitsuse revisjonikomisjoni kohta. Uurimusest selgus kui palju on Eestis omavalitsusi mille revisjonikomisjonis on ülekaal opositsioonil ning kui palju on Eestis omavalitsusi, mille revisjonikomisjonis on ülekaal koalitsioonil. 

Harjumaal on 16 omavalitsust. 4-s omavalitsuse revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal: Loksa linn, Jõelähtme, Maardu ja Lääne-Harju. Kolme omavalitsuse revisjonikomisjonis valitseb koalitsiooni ülekaal, kuid esimees on valitud opositsiooni seast. Seitsme omavalitsuse valitseb opositsiooni ülekaal: üks neist Kuusalu vald. Anija valla revisjonikomisjonis valitseb tasakaal, kuid esimees on valitud opositsiooni seast ning Rae vald on Eestis ainulaadne, sest revisjonikomisjoni tööplaani kinnitab volikogu ehk sisuliselt on enamus koalitsiooni käes.

Loksa ja Maardu linnas valitseb Keskerakonna ainuvõim ning nad kontrollivad ka revisjonikomisjoni. Jõelähtme valda juhib REF, SDE ja E200 ning nad kontrollivad revisjonikomisjoni. Rae valda juhib Reformierakond ning nad kontrollivad revisjonikomisjoni. Aga mis on revisjonikomisjoni mõte? 

Revisjonikomisjoni peamine eesmärk on anda avalikkusele kindlus, et maksumaksja raha kasutatakse vastutustundlikult ja kohaliku avaliku võimu eesmärgid täidetakse kõige paremal viisil. Seega, ei mõjuta opositsiooni käes olev revisjonikomisjoni enamus koalitsiooni poliitikat - küll aga võtab see neilt ära võimaluse vandenõuteooriateks. Hea valitseja annab komisjoni opositsioonile juhtida. Alati on erandeid, mõnes omavalitsuses pole nii palju opositsiooni liikmeid et enamus kokku saada, mõnes omavalitsuses ei soovi opositsiooni esindaja et ta sellele kohale valitakse või puudub üldse piirjoon koalitsiooni ja opositsiooni vahel nt nõnda ütles Muhu valla opositsiooni esindaja, et nemad on kõik üks suur pere.

Loksaga on aga asjad teisiti:

https://ukskuusalukihelkond.blogspot.com/2023/12/kas-loksa-linnajuhtidel-on-midagi.html

Vaata ka täieliku statistikat: 

 https://kennopoltsam.blogspot.com/2023/12/statistika-ja-kokkuvote-valitsevast.html







 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more