Noorte perede maksukoormust tuleb langetada

Ja mis hoovad on kohalikum omavalitsus? KOV ei saa langetada käibemaksu toiduainetele, KOV ei saa hoida ära automaksu kehtestamist või kaotada elektriaktsiisi. Lasteaia "kohatasu" kaotamine on üks võimalus kuidas noori peresid säästa.

31. jaanuaril ilmunud väljaanne "Sõnumitooja" kirjutab, et

"Kuusalu valla lasteaedades on tänavu 365 last, neist 354 on vallaregistris koos vähemalt ühe lapsevanemaga. Lasteaialastest 11 ei ole Kuusalu valla sissekirjutust. Endiselt tuleb lapsevanematel tasuda lasteaias käiva lapse toiduraha ning samuti õppemaksu, mis on 20 eurot kuus. Loksa linna lasteaias Õnnetriinu oli eelmisel aastal kohatasu 33 eurot kuus. Et Kuusalu valda registreeritud lapsevanemad maksaksid võrdselt 20 eurot, hüvitas Kuusalu vallavalitsus Loksa kohatasust ülejäänud osa, mullu seega 13 eurot kuus."

Kuusalu Reformierakonna esimees M. Metstak märkis, et Loksa lasteaias käivate laste vanemad saavad lisasoodustust, mis ei ole tema hinnangul õiglane, ka on neil võimalik saada tasutud kohatasu osas maksutagastust. 

Kuusalu vallas oli lasteaia kohatasu kaotamine EKRE nimekirja valimislubadus. Abivallavanem, EKRE Kuusalu osakonna juht Ranno Pool saatis toimetusele kommentaari: „Lasteaia kohatasu teema on volikogu istungitel probleemina tõstatanud Reformierakonna esindaja. Minu arvamus ja ka meie erakonna poliitika on – noori lastega peresid tuleb toetada, et natukenegi nende maksukoormust leevendada. Eriti praegusel ajal, kus makse tõstetakse ja toetusi vähendatakse.“

Vahepeal Kuusalu EKRE aseesimees olnud ja napilt volikogust välja jäänud Kenno Põltsam kommenteerib, et "Reformierakond pole selles küsimuses skeptik, vaid nad kritiseerivadki maksualandusi või kaotamisi, neid ei saa pidada perevaenulikuks, vaid nad on ammu juba ka eraomandi suhtes vaenulikud. Vasakpoolse poliitika ajamine sai sel erakonnal alguse Ansipi ajal ning on võtnud hullumeelse kuju viimaste aastate "rohepöörde" ajal. 

Ja mis hoovad on kohalikum omavalitsus? KOV ei saa langetada käibemaksu toiduainetele, KOV ei saa hoida ära automaksu kehtestamist või kaotada elektriaktsiisi. Lasteaia "kohatasu" kaotamine on üks võimalus kuidas noori peresid säästa. Aga see on alles algus, usun."


 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Loksa suveräniteedi küsimus

Image
Loksa linn liidetakse Kuusalu vallaga. See oleks mõistlik, ent Loksa piirkond poleks sellisel juhul poliitiliselt iseseisev. Aastatel 1992 kuni 2005 eksisteeris Loksa vald. Haldusjaotuse ajalugu ulatub Eesti Vabariigi algusaega, paljude vanavanemad sündisid kas Kolga või Kõnnu vallas, ENSV ajal joonistus välja Loksa Külanõukogu mille majanditeks olid sov-kolhoosid. 1993. aastal mil peale üleminekuperioodi oli moodustatud Loksa vald, eraldus sellest Loksa alevik mis taotles endale linna tiitli. 2005. aastal liitus Loksa vald Kuusalu vallaga - Kuusalu valla piirid on enamvähem samad mis ajaloolise Kuusalu kihelkonna piirid. Siin kirjutaja ei mäleta poliitilist debatti ajal mil Loksa ja Kuusalu valda liideti, kuid on asjakohane küsida, et miks liideti Loksa vald justnimelt Kuusalu vallaga, olnuks ju arusaadavam kui Loksa vald ja Loksa linn omavahel liitunud oleks . Millises seisus see omavalitsus täna oleks, võime vaid oletada. Pole saladus et viimased kümnendid on Eestimaad tsentralisee...
Read more

KURIKUULUS TEGEVKOMMUNIST SÜNDINUD KOLGA VALLAS?

Image
Igatahes oleks huvitav teada kas Olga oli ka hilisemas elus seotud Kolga ja Kuusalu kihelkonna piirkonnaga ning mil moel. Olga Lauristin, kes Wikipedia andmetel töötas aastal 1940 Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee  naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitssue ülemana,  sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks – sündis 1903. aastal Kolga vallas.  ’ Tema isa Anton Künnapuu töötas aastatel 1907-1908 Kolga ministeeriumikooli juhatajana, aasta enne tütar Olga sündi lõpetas ta töötamise Uuemõisa ministeeriumikooli juhatajana – ehk just peale mida ta võiski kolida Kolga valda? Kiire otsing ei anna tulemust kas Olga Lauristin oli Kolga ministeeriumikooli õpilane ja millal ta perega mujale elama asus: Isa Anton Künnapuu asus elama Raplasse 1913. aastal seoses tööle asumisega uude kooli, Olga kohta on teada et 1920. aastal ast...
Read more

PIIRITUSEKUNINGAS KOLGA KRAHV - lühiülevaade

Image
Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...
Read more