ENSV - demokraatia Eesti moodi

1992. aasta põhiseaduse aluseks on 1938. aasta, autoritaarse režiimi.järgne põhiseadus. Aastakümnetega on Eesti Vabariik nihkunud demokraatiast autoritaarsuse suunas. Rahvas ei saa valida riigipead, rahvaalgatada ega rahvahääletada ning alates 2005. aastast on meil kasutuses Venezuelast pärit e-valimiste süsteem.

Loksa linnavolinik Kaido Korkma jagab Facebookis teavet, et Linnavalitsus tahab lõpetada Loksa Staadioni ja Loksa Spordikeskuse tegevuse ning asutada selle asemele sihtasutus Loksa Sport. Valimisliidu "Siin me elame" ettepanek on, et selle asemel tuleb likvideerida sihtasutus Loksa Staadion ning jätkata spordielu korraldamist läbi Loksa Spordikeskuse. Poliitik esitas Linnavalitsusele ka vastavasisulise petitsiooni, millel seisid lisaks 4 valimisliidu inimese allkirjade ka 27 linnakodaniku allkirja. 

12. märtsil lükkas riigikogu enamus tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna eelnõu, mis andnuks võimaluse korraldada kohalikes omavalitsustes rahvahääletusi. Tegu oleks otsedemokraatia rakendamisega kohalikul tasandil. Kuupäev oli sümboolne, sest möödus 90 aastat ajast mil riigivanem Päts korraldas riigipöörde. Seni ajani oli 2 pluss 14 aastast kehtinud põhiseaduslik võimalus rahvaalgatusele ja rahvahääletusele; kui esimene lõpetas 1933. aasta sügisel pikalt kestnud põhiseadusliku kriisi, siis teine mehhanism tõestas end samaväärselt kui rahvaalgatusõigus.

Rahvahääletuse eesmärk ei teeni vaid eesmärki erakorralisi valimisi esile kutsuda, vaid sel on ka ennetav mõju. Poliitikud ei saa teha otsuseid mis on rahva seas ebapopulaarsed - täna puudub võimalus, kutsuda esile erakorralised valimised, täna puudub võimalus rahval hääletada teatud eelnõu üle ning vajadusel riigikogu koosseis laiali saata. Kui te küsite miks on parlament sattunud täielikku punnseisu, siis Rahvahääletuse mehhanismi puudumine. Ja see sobib nendele kes täna võimul on.

Rahvaalgatuse võimalus annab kindla arvu inimestele, 1920. aastal oli selleks 25 tuhat inimest, võimaluse panna uus seaduseelnõu rahvahääletusele, kui riigikogu lükkab selle tagasi, saab rahvas selle üle rahvahääletada. Selline mudel on kasutusel Šveitsis ning oli seda ka aastatel 1918(20) kuni 1934 Eestis. 1920. aasta PS-s seisis, et rahvahääletamisele ei kuulu ega rahvaalgatuse korras ei saa otsustada: eelarve ja laenude tegemine, maksuseadused, sõjakuulutamine ja rahulepingu sõlmimine, kaitseseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine, üldmobilisatsiooni- ja demobilisatsiooni väljakuulutamine ning lepingud võõraste riikidega. Kui keegi väidab et rahvaalgatuse ja hääletamise korras saab ükskõik mida hääletada, siis see inimene eksib - kuigi on igati kohane küsida, et miks ei tohiks rahvas hääletada: eelarve, laenude, maksuseaduse ning lepingute üle mis sõlmitud võõraste riikidega?

1992. aasta põhiseaduse aluseks on 1938. aasta, autoritaarse režiimi.järgne põhiseadus. Aastakümnetega on Eesti Vabariik nihkunud demokraatiast autoritaarsuse suunas. Rahvas ei saa valida riigipead, rahvaalgatada ega rahvahääletada ning alates 2005. aastast on meil kasutuses Venezuelast pärit e-valimiste süsteem. Viimase süsteemi on kõik Eestile eeskujuks olevad riigid tagasi lükanud, küll aga valiti äsja Venemaal e-hääletamise abil presidenti. 

Täna toimib keskkond Rahvaalgatus.ee kuid riigikogul ei lasu mingit kohustust allkirju tõsiselt võtta. Kui teinekord juhtub et algatus sobib valitsuskoalitsioonile - näiteks äsja saadeti riigikokku algatus, mis palub keelustada puurikanade pidamine, siis etendatakse demokraatiat. Nii see aastal 2024 on.

Üks põhiseaduste autoritest, Jüri Adams, kes oli aastakümneid tuntud kui otsedemokraatia avalik põlgur, tunnistas lõpuks et sai tehtud viga. https://uueduudised.ee/uudis/eesti/juri-adams-ensv-on-tagasi-tulnud/