Üks Kuusalu kihelkond

„Tegemist on valla (varasema) juhtimise üldise taseme, ametnike kompetentsuse ja poliitilise kultuuri näitajaga,“ kommenteerib vallavolikogu aseesimees Sulev Valdmaa selle aasta veebruaris lehel Konservatiivne Kuusalu. Valimisliit Üks Kuusalu Vald kritiseerib 19. mail oma FB lehe postituses olukorda, et Kiiu jäätmejaama ümber toimuvat: „Kiiu jäätmejaama kinnisel väraval on jätkuvalt info, et jäätmeid saab ära anda Loksa linnas. Meid teeb väga murelikuks, miks jätkuvalt pole vallavalitsus saanud Kiiu jäätmejaamale vajalikku keskkonnaluba. Keskkonnaameti infosüsteemist on näha, et esialgne loataotlus on vallavalitsuse poolt esitatud juba 6.10 2020 ja uus loataotlus 12.02.2021. Seega on ka seaduses ette antud maksimaalne menetlusperiood ammendunud aga endiselt pole luba väljastatud ning jäätmejaam on suletud. Head muljet see vallavalitsuse haldussuutlikkusest ei jäta ning paneb imestama, mis põhjustel on Kiiu jäätmejaama taasavamine nii pikalt veninud“ Selle aasta veebruaris kommenteerib ...

Ainult maksumaksja ise saab sellise poliitkorruptsiooni vastu võidelda. Loodetavasti leidub ka Loksal piisavalt neid inimesi, kes tahaks näha enda maksuraha kasutamist linna arendamiseks, mitte teises omavalitsuses võimutäiuse hoidmiseks. 15. aprillil kritiseerib valimisliit Üks Kuusalu Vald oma FB postituses Loksa linna poliitpropakanda väljaannet Loksa Elu: „Kuusalu valla elanike postikasti on aegajalt ikka potsatanud üks tasuta reklaamväljaanne nimega Loksa Elu. Nimi on sel lehel juba pikemat aega olnud küll petlik, sest sisu täidab selles Loksa linna maksumaksja poolt kinni makstavas üllitises järjest rohkem Kuusalu vallavõimu tegemised. See asjade segamini minek ei ole muidugi liialt imekspandav, kui kahe omavalitsuse võimu marssalikepike on sama mehe käes. Lihtsalt Loksa linna maksumaksjatest on kahju, et nad Värner Lootsmanni poliitpropaganda ka naaberomavalitsuses kinni peavad maksma. Kuusalu valla lisaeelarve tabelite väljatrükk Loksa linna lehes on muidugi tase omaette, ju si...

"Enamus uustulnukaid osutus opositsioonis olevaiks. Et mõned seal olijad ja seal olijaile lähedal seisvad isikud teritavad võimaluse tekkides siin-seal oma poliitilisi piimahambaid, on arusaadav," kommenteerib Valdmaa. Valimisliit AKV aktivist Reijo Roos kes Junolaineni kommentaarile lehel Üks Kuusalu kihelkond 17. mail kaasa kommenteerib, ütles 2017a. juunis intervjuus Sõnumitoojale, et Ta näeb õigekirja üleüldise nõrga taseme kõrval suurema probleemina langustrendi (rahva) funktsionaalses lugemisoskuses. Volikogu aseesimees Sulev Valdmaa avaldab 19. mail lehel Konservatiivne Kuusalu oma päri olekut Reijo Roosi murega. „Sada protsenti! Funktsionaalse lugemisoskuse alla käib ka aru saamine sellest, mida tähendab, kui mõni sõna on pandud jutumärkidesse. Kui seda teatakse, siis saadakse ühte moodi aru, kui ei, siis vaata et vastupidiselt. Mõni kord aitab mitu korda üle lugemine ka. Viimastest valimistest on nüüd möödunud neli aastat. Meie vallavolikokku ja selle komisjoni...

  „Kui EKRE saadikud liitusid valla juhtimislepinguga, oli selle liitumise üks eeltingimusi, et opositsioonile tehakse uuesti ettepanek mehitada töövõimeline revisjonikomisjon. Kui nüüd, maikuus, oli revisjonikomisjoni moodustamine taaskord päevakorras, ei esitanud opositsioon omalt poolt mitte ühtegi kandidaati, vaid lihtsalt lahkuti saalist,“ kommenteerib volikogu aseesimees Valdmaa. Valimisliit ÜKV aktivist Heino Junolainen kritiseerib FB-s Sulev Valdmaa viimast vastust mis avaldati 14. mail algselt FB lehel Konservatiivne Kuusalu: teemaks valla revisjonikomisjon. Junolainen väidab oma kommentaaris: „Miks komisjon sisuliselt ei ole töötanud oli ju selle ametis olnud liikmete otsustada. Veelgi enam - hr Mait Kröönström, kui opositsiooni esindaja avaldas, et on valmis võtma revisjoni komisjoni mehitamise ja juhtimise enda kanda. Selle asemel toimus taaskord korralik külateater, kus märtrina astusid üles koalitsionäärid ja komisjoni elu korraldamise dzotile viskusid. Volikogu o...

„Vaatamata kriitikale on igal istungil päevakorrapunkte, mille arutamist ja volikogult seisukoha võtmist keegi ootab, et oma asjadega edasi minna. Olgu ootajaks siis vallaelanik või mõni valla enda tegevus. Niisugused punktid, mille kohta otsust keegi ootas, olid ka 12. mai istungi päevakorras,“ kommenteerib volikogu aseesimees Sulev Valdmaa FB lehel Konservatiivne Kuusalu. „Revisjonikomisjon on ainus komisjon valla- või linnavolikogu juures, mille olemasolu on seadusega ette nähtud; muud komisjonid võivad olemata olla, kuid Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et revisjonikomisjon peab olema. Selle ülesandeks on kontrollida omavalitsuse ja selle allasutuste tegevuse seaduslikkust. Tööd oleks palju. Sõltub komisjoni kuuluvatest inimestest, missuguse tööplaani nad komisjoni jaoks koostavad, kuid on kaks asja, mida see tegema peab: 1) kindlasti tuleks igal aastal vaadata läbi nende inimeste huvide deklaratsioonid, kellel on kohustus deklareerida oma tulud ja varad. See peak...

„See oli minu sõjatee lõpp, aastakese olime metsavennad kuni 1945a. sügisel pärast amnestiat saime nõukogude kodanikeks,“ kirjutab V. J. Piikmann. Järgnevalt loete katkendit Väino Johannes Piikmanni koduloo raamatust Lahemaa rannakülade lugusid II, mis ilmus 2014. aastal ning milles autor teose viimastel lehekülgedel meenutab oma sõjapäevi. Väino sündis Turbuneeme külas: värvati Soome armeesse 07.12.1943, oli väljaõppel Taavettis allohvitseride koolis ja 5./JR200-s. Tõrjelahinguis Viiburi lahel ja Vuoksil, sai haavata 30.07.1944 Kiviniemil. Tagasi saabus Eestisse 05.09.1944, viibis Kehra õppelaagris ning oli metsavend septembrini 1945 . Järgmisel päeval kõndisime kõrvalisi teid pidi Kuusallu ja kavatsesime Hirvli kaudu Männiku kõrtsi suunas Narva Maanteele jõuda. Paraku valisime vale teeotsa ja jõudsime maanteele Liiva kõrtsi juures. Siin olid taganevad piirikaitse mehed ühe vene tanki põlema tulistanud ja tankid omakorda kõrtsi purustanud, ainult põlenud kõrtsi jäänused. Põlenud tank ...

Krönström lennutas oma piirituseäri kümmekonna aastaga peadpööritavasse kõrgusesse ning tõenäoliselt oli Eduard Vabariigi oma aja rikkaim ja mõjuvõimsaim inimene. Maarjamaal tegutses mitu piiritusekuningat: üks nendest oli Eduard Krönström, pärit Kolga-Aablast. Ta omandas koolis kolm klassi haridust, ent ometi oli tegu ambitsioonika ja head mälu omava mehega. Eduard oskas raha lugeda ja loobus salakaubaäris vahelüliks olemisest juba varakult. Krönströmi kodutalu Kaldat peeti omal ajal kõige kehvemaks Kolga rannikul. Karmides oludes, alatihti vaesusega võideldes kasvas Eduard jässakaks, kinnise loomuga kaluripoisiks. Juba noorena pages ta Loksa ja Kotka vahet sõitva puulaevaga Soome. Sealt Rootsi ja Taani. 8 aastat seilas ta maailmameredel: käis Kanadas ning koguni Uus-Meremaal. Napist palgast leidis ometi nii palju, et aeg-ajalt emalegi koju väikest toetust saata. Kui Eduard koju jõudis, oli tal edasiliikumiseks vajalikud vahendid olemas. Eduard oli pea kirjaoskamatu: Oma esim...